Närvijuhtivuse kiirus (NCV): Aju riistvaraline piirang
Inimese kognitiivne reaktsioonikiirus ei ole pelgalt sportlik näitaja, vaid sõltub osaliselt sellest, kui kiiresti kesknärvisüsteem teavet edastab ja töötleb. Üks seda mõjutav tegur on närvijuhtivuse kiirus (NCV). Elektrilised signaalid liiguvad mööda aksonit — närviraku pikka jätket. Nende kiirus sõltub muu hulgas aksoni läbimõõdust ja müeliinitupe paksusest. Müeliin isoleerib aksonit ja tagab saltatoorse juhtivuse, mille käigus signaal hüppab Ranvier' sooniste vahel, saavutades kiiruse kuni 120 meetrit sekundis.
Hick's Law ja valiku keerukus
Psühholoogias tuntud Hick's Law sätestab, et reaktsiooniaeg pikeneb üldjuhul logaritmiliselt, kui valikute arv suureneb. Võrdse tõenäosusega valikute arvu iga kahekordistumine lisab ühe biti informatsiooni (bit of information). Meie küsimustikus saad hinnata oma reaktsioonikiirust; see ei mõõda reaktsiooniaega.
Reaktsiooniaeg ja üldine intelligentsus (g-factor)
Arthur Jensen ja teised psühhomeetrikud uurisid reaktsiooniaja ja üldintelligentsuse (g) vahelist negatiivset korrelatsiooni. Lühem reaktsiooniaeg on keskmiselt seotud intelligentsustestide kõrgemate tulemustega, kuid ainuüksi reaktsiooniaja põhjal ei saa määrata inimese intelligentsust ega närvisüsteemi tõhusust.
Reageerimisaja variatiivsus (RTV) — Varjatud indikaator
Sinu kiireimast reaktsioonist võib rohkem teavet anda sinu reaktsioonide variatiivsus. Reaktsiooniaeg varieerub loomulikult ning seda võivad mõjutada tähelepanu, väsimus, ülesanne ja kasutatav seade. Ainuüksi suurema varieeruvuse põhjal ei saa tuvastada ATH-d ega kindlaks teha, kas inimese neurokeemiline tasakaal on muutunud.
Keskkonnamõjud ja bioloogilised rütmid
Sinu kognitiivne kiirus ei ole püsiv. See kõigub osaliselt vastavalt sinu tsirkadiaanrütmile. Reaktsioonikiirus võib päeva jooksul muutuda ja on sageli aeglasem bioloogilise öö ajal, kuigi selle täpne ajastus on inimestel erinev. Ka haigus, väsimus ja muud tegurid võivad mõjutada seda, kui kiiresti sa reageerid.