InternationalIQ Insight
Tööpsühholoogia

Läbipõlemine ja töömälu

Kuidas allostaatiline koormus ja pikaajaline kokkupuude kortisooliga võivad kognitiivset võimekust vähendada.

Kurnatuse Neurobioloogia ja Allostaatiline Koormus

Raske tööalane läbipõlemine ei ole iseloomuviga ega pelgalt "väsimus", vaid tunnustatud sündroom, mis tuleneb pikaajalisest tööstressist, millega ei ole õnnestunud toime tulla. See avaldub siis, kui tööalased nõudmised ületavad pidevalt organismi taastumisvõimet, põhjustades allostaatilise koormuse (allostatic load) kuhjumist. Selle pikaajalise seisundi vältel võib organismi stressireaktsiooni regulatsioon häiruda, mille tagajärjel muutub kortisoolitase. Raske läbipõlemine võib olla seotud ka raskustega kognitiivsete ülesannete täitmisel, mida toetab prefrontaalne ajukoor. See on oluline osa otsmikusagarast.

Prefrontaalne ajukoor toetab voolava arutlusvõimega seotud võimeid, sealhulgas töömälu ja loogilist arutlemist. Läbipõlemise korral võib olla raskem töödelda keerulist ja pingutust nõudvat teavet ning lahendada uudseid probleeme.

Läbipõlemisega kaasnevad kognitiivsed raskused:

  • Täidesaatva funktsiooni raskused: Selgete prioriteetide seadmise halvav raskus. Varem rutiinsed ülesanded (nagu e-kirjadele vastamine või andmete analüüs) tunduvad ületamatult keerulised, kuna ajul on raske algatada mitmeetapilist strateegilist planeerimist.
  • Lühimälu raskused: Mõnel läbipõlemist kogeval inimesel võib olla raske hiljutisi juhiseid meelde jätta, mõttelõnga hoida ja parajasti vajalikke üksikasju meeles pidada. Neil raskustel võib olla mitu põhjust, sealhulgas stress ja halb uni.
  • Nüristunud probleemilahendus: IQ-testides võib see avalduda loogilise paindlikkuse kadumisena. Inimene takerdub esimesse pähetulevasse lahendusse ja tal on raske vaatepunkti muuta isegi siis, kui on selgelt näha, et algne strateegia ei toimi.
  • Küünilisus ja apaatia: Mõni läbipõlemist kogev inimene võib tunda võõrandumist oma tööst, kolleegidest või huvidest.

Testitulemused ja sooritus läbipõlemise ajal

Raske läbipõlemine ja sellega kaasnevad probleemid, näiteks halb uni või keskendumisraskused, võivad mõjutada IQ-testi sooritust. Väga arukas, kuid tugevalt kurnatud inimene võib voolavat arutlusvõimet mõõtvas testis saada madalama tulemuse kui väljapuhanuna. Kurnatuse ajal saadud madalam tulemus ei tähenda iseenesest võimete püsivat langust. Liigse koormuse vähendamine ja puhkamine aitavad kognitiivsel talitlusel taastuda.

Avasta oma mälu

Alusta mälu sõeltesti